Koger e. harilik koger (kala)

Koger kuulub karpkalade perekonda. On kaks liiki – kuld- ja harilik koger.

Harilik koger elab soostunud kallastega järvedes ja teistes veekogudes, harvem aeglse vooluga jõgedes. Eelistab vaikset vett. Veekogu külmumisel või kuivamisel võib varjuda kuni 70 cm sügavusse mutta, elades sedasi üle nii külma talve kui kuuma suve. Koeb kevadel, marja paigutab kasvudele. Toitub planktonist, putukate vastsetest ja taimedest.

Pikkus kuni 35 cm, kaalub kuni 1,2 kg.

Nimetus teistes keeltes:

• ladina k - Carassius carassius
• soome k - ruutana
• inglise k - Crucian carp, English carp, golden carp
• prantsuse k - cyprin, carache, carassin, carouche, gibele, meule
• saksa k - Bauernkarpfen, Karausche, Giebel, Krus
• kreeka k - koutsouras 
• itaalia k - carassuo
• jaapani k - funa
• leedu k - paprastasis karosas
• läti k - karūsa
• poola k - karas
• rootsi k – ruda
• taani k – karuds
• vene k - обыкновенный карась

Eesti keeles murde- ja kaasnimedena: karus, kogri, koks, mudak, mudakoger, porikala, ruus

Harilik koger toidulaual

Kogre liha peetakse üsna maitsvaks, rasvasisaldus on 2-5%, kalorsus 80-105 kcal/100g.

Poola köögist pärineb kokrede küpsetamine/hautamine hapukoores (Karasie w śmietanie), mis võib aga algselt olla päritud juudi köögist.

Vene köögis on eripäraseks kogreroaks borštš kokredega (Борщ с карасями)